- Kõrge emotsionaalse intelligentsiga inimesed moodustavad tugevamaid ja tervemaid meeskondi
- Positiivsed tunded muudavad inimese emotsionaalselt intelligentsemaks
- Tunnete tundmine on treenitav oskus
- 7 toimivat tehnikat, mida tundetargad juhid iga päev kasutavad
Kõrgema emotsionaalse intelligentsusega inimesed teenivad aastas keskmiselt 29 000 dollarit rohkem kui madala emotsionaalse intelligentsusega inimesed. Iga muutus emotsionaalses intelligentsuses tõstab palka 1300 dollari võrra aastas – kõigis tööstusharudes, kõigil tasanditel ja igas maailma piirkonnas.
Seega, kui soovid olla edukam ja rohkem teenida, tuleb tõsta oma emotsionaalset intelligentsust – täpsemini teha teadlikult tööd selle kui ühe oma oskuse teadvustamisel ja teadlikul arendamisel.
Emotsionaalne intelligentsus kui juhi tähtsaim tööriist
Tundetarkuse tähtsus ei piirdu siiski igaühe isikliku eduga, vaid ulatub sellest kaugemale – kollektiivi tasandile.
Töökohtades, kus üldine emotsionaalse intelligentsuse tase on kõrge, on töötajad:
parema tervisega nii füüsiliselt kui ka vaimselt, tervemate omavaheliste suhetega, kõrgema stressitaluvusega, kaasatumad ja motiveeritumad, lojaalsemad, loovamad ja innovaatilisemad.
Töökeskkonnas väljendub emotsionaalne intelligentsus eelkõige võimes:
– toime tulla keerukate olukordade, suure töökoormuse, stressi ja kõrgete nõudmistega;
– kuulata teisi ja nende jaoks olemas olla;
– väljendada enda emotsioone;
– algatada raskeid vestluseid ning läbi nende jõuda selge kommunikatsioonini.
Kõige selle tõttu polegi ime, et 71 protsenti CareerBuilderi küsitletud tööandjatest ütles, et nad hindavad töötajate EQ-d rohkem kui IQ-d, sest kõrge emotsionaalse intelligentsusega töötajad jäävad suurema tõenäosusega pinge korral rahulikuks, lahendavad konflikte tõhusalt ja on kaastöötajate suhtes empaatilised.
See omakorda toob meid teemani, mis on ärikeskkonnas seni pigem alatähtsustatud – inimlikkus ja emotsioonid.
Siin videos räägin 2022. aasta alguses peetud “Õnne Foorumil”, miks emotsionaalne intelligentsus ja pehmed oskused muutuvad tähtsamaks kui professionaalsed teadmised ja kuidas neid arendada:
Et tundeid tundma ja juhtima õppida, on tarvis neid esmalt märgata
Emotsionaalse intelligentsuse arendamise teekonnal on üks suuremaid takistusi ja samas üks vajalikumaid omadusi valmisolek tunda kõiki oma tundeid sellisena, nagu need on.
Aga miks üldse tunda?
„Kui sa ei tunne oma tundeid, siis tegutsed sa tunnete ajendil justkui autopiloodil ja mõjutad seeläbi oma suhteid ja tegude kvaliteeti ilma, et sul oleks selle üle vähimatki kontrolli.“
Alar Ojastu
See, et sa oma tundeid ei tunne, ei tähenda, et tundeid ei ole. Emotsionaalse intelligentsuse areng ei loo sinu teadvusesse seni avastamata tundeid, vaid annab sulle võimaluse märgata tundeid, mis juba taustal tegutsevad.
Justkui pime, kellele antakse nägemine ja nüüd ta märkab järve: nägemine ei loonud järve, järv oli kogu aeg seal… kuid nüüd on tal võime seda näha. Ja vajadusel sellest mööda kõndida, et mitte sinna pimeduses uppuda.
Emotsioonid ja töö tulemuslikkus on tugevas seoses
Kolleegide, klientide, tarnijate ja teistega suheldes kogeme tööl palju erinevaid positiivseid ja negatiivseid tundeid, mis mõjutavad otsuseid, käitumist ja sooritust.
Positiivsetel tunnetel on „laienda ja ehita” efekt, mis paneb meid laiemalt mõtlema, mõtestatult kaasa töötama ja teadlikumalt toimetama. Võib öelda, et positiivsed tunded muudavad inimese emotsionaalselt intelligentsemaks.
Negatiivsetel emotsioonidel on tavaliselt kitsas ja piirav mõju. Need muudavad meid kinnisemaks, me pole enam niivõrd kaasahaaravad ja meie sõnavõtud pole kuigi veenvad.
Kollektiivsel tasandil mõjutavad emotsioonid seega otseselt ettevõtte tulemuslikkust. Hea tulemuslikkusega organisatsioonides kogevad inimesed rohkem positiivseid emotsioone ja vähem negatiivseid emotsioone kui kehvemate tulemustega organisatsioonides.
Hea tulemuslikkusega organisatsioonides tunnevad inimesed end oluliselt rohkem kaasatuna.
Nad tunnevad, et neist hoolitakse, neid väärtustatakse, nad tunnevad uhkust iseenda ja oma töö üle ning nad on palju motiveeritumad kui madala tulemuslikkusega organisatsioonides.
Madala tulemuslikkusega organisatsioonides tunnevad inimesed aga palju rohkem hirmu, nad on tihti jõuetud, ebakindlad ning kogevad stressi.
Kuna emotsioonidel on nii suur mõju sellele, kui hästi ja tulemuslikult me oma tööd teeme, on vaja pidevalt monitoorida, kuidas tunnevad end organisatsioonis töötavad inimesed.
Ei piisa kord aastas tehtavast sisekliendirahulolu uuringust. Inimeste emotsionaalset tervist on vaja monitoorida oluliselt sagedamini.
Sellest, kuidas seda teevad maailma tipporganisatsioonid nagu Google, Netflix või BMW, räägin täpselt oma juhtimiskoolitusel „Tugevustele tuginev juhtimine”
Kuigi 97% Saksamaa ettevõtete juhtidest arvab, et nad on head juhid, siis lausa 69% Saksamaa töötajatest arvab, et nende juhid ei ole tasemel.
Juhid küll teavad, et vajavad paremat koolitust, kuid ei astuta samme, et see tegelikkuses juhtuks. 60% Saksamaal tegutsevatest juhtidest ütleb, et nad pole kunagi saanud inimeste juhtimisoskuste koolitust.
Miks emotsionaalne intelligentsus on järjest olulisem?
Aga sellepärast, et tänapäeva ühiskond lausa nõuab seda – tundetarkadel inimestel on kergem hakkama saada.
Siin on kolm tegurit, mis suurendavad vajadust suurema emotsionaalse intelligentsuse järele:
1. MUUTUSED
Muutused ajavad inimesi segadusse – ennekõike on süüdlaseks kiirus, mis muutustega kaasas käib.
Kuna muutused toimuvad tänapäeval niivõrd kiiresti, siis on kriitilise tähtsusega, et juhid ja nende meeskonnad oskaksid nendega toime tulla.
2. VAIMSE TERVISE RISKID
Tihti saavad töökeskkonna probleemid alguse just juhi madalast emotsionaalse intelligentsuse tasemest, mis omakorda põhjustab ebameeldiva töökeskkonna ja halvenenud suhted.
Tundetargad juhid näevad, kui töötaja on stressis, ning teevad omalt poolt toetavaid samme, et tema heaolu tõsta.
Seeläbi muudavad nad töökeskkonda meeldivamaks ja turvalisemaks, paranevad suhted ning muutused toimuvad loomulikult, leidlikult ja meeldivalt.
3. AI JA MASINÕPE
Juba täna on masinad paremad kui paljud juhid, seda ennekõike IQ-ga seotud juhtimisülesannetes nagu äriprobleemide diagnoosimine ja lahendamine, finantsteabe tõlgendamine, protsesside täiustamine ja nii edasi.
Hätta jääb tehisintellekt veel pehmete oskustega nagu mõistmine, motiveerimine ning suhtlemine.
Seepärast jäävad juhi ülesanneteks just tundetarkusest sõltuvad tegevused nagu veenmine, empaatia ja olukordadega kohanemine, kõik muud ülesanded võtab sujuvalt üle tehisintellekt.
Sõprus kolleegide vahel mõjutab kasumlikkust
Paljud personali pühendumuse teemalised uuringud on jõudnud järeldusele, et kliendid mitte ainult ei tunneta seda, kui sõbralikes suhetes on omavahel organisatsiooni töötajad, vaid see mõjutab otseselt ka nende kliendikogemust.
Teenindusettevõtetel, mille töötajate omavahelise sõpruse tase on kõrge, on 5–10% kõrgemad kliendireitingud kui ettevõtetel, kus suhted töötajate vahel ei ole soojad või on lausa ebameeldivad.
Nii võivad sõbralikud suhted töötajate vahel teinekord määrata selle, kas ettevõtet saadab edu või läbikukkumine.
Ühiskonnateadlased on praeguse tööealise põlvkonna puhul täheldanud vähemat hulka sotsiaalseid kontakte kui eelnevate põlvkondade puhul ja sellepärast on töökohal tänapäeva inimeste emotsionaalse intelligentsuse arengus suurem sotsiaalne roll, kui varasemate põlvkondade puhul. Paljudele inimestele on töö ainus koht, kus kellegagi rääkida saab.
Paljud uuringud ütlevad, et sotsiaalsed sidemed kaastöötajatega näitavad – mõnede uurijate meelest isegi kõige tugevamini –, kas inimene on oma tööga rahul või mitte.
Inimesed, kellel on tööl sõpru, on seal ka õnnelikumad.
Tunnustatud arst ja kõrge USA tervishoiuametnik Vivek H. Murthy avaldas ajakirjas Harvard Business Review artikli pealkirjaga „Töö ja üksilduse epideemia“, milles ütleb, et üksildus – väga isiklik tunne, mis on tekkinud sotsiaalsete sidemete puudumisest – mõjutab inimese heaolu ning tema tulemuslikkust tööl.
Ta kutsub organisatsioone üles sotsiaalseid sidemeid prioriteediks seadma. Sotsiaalse külmuse likvideerimine töökohalt on äriliselt ülima strateegilise tähtsusega otsus, mistõttu töötajatele tuleks luua võimalusi sõprussuhete edendamiseks.
Ka sõprussuhete tugevust on töö juures võimalik mõõta ning edendada.
Räägin sellest põhjalikumalt juhtimiskoolitusel Tugevustele tuginev juhtimine.
Tundetarkus nakkab, madal emotsionaalne intelligents samuti
Kõrge emotsionaalse intelligentsusega inimestel tuleb suhete loomine, teiste kaasamine ja gruppi vastuvõtmine loomulikult ja kergusega.
Selliste töötajate tugevuseks on inimeste ühendamine: neile pakub siirast huvi uute inimestega kohtumine ja nendega paremini tuttavaks saamine ning nad on loomupäraselt head suhtlejad, kes märkamatult uusi inimesi oma suhtlusringi lülitavad.
Aga kõik ju ei ole sellised.
Mõned inimesed ei ole oma loomult kuigi soojad. Nad ei tahagi teha nii, et nende kaastöötajad end hästi ja gruppi kuuluvana tunneksid, ning isegi kui nad tahaksid, ei teaks nad, kuidas seda teha.
Nad on isekad ja ebakindlad ega suhestu teistega, nad ei oska arvestada kolleegide tunnete või nende käitumist mõjutavate asjaoludega. Nad ignoreerivad teisi inimesi juba alateadlikult. Need on märgid madalast emotsionaalsest intelligentsusest.
Kui kollektiivis on inimesi, kelle käitumine viitab madalale emotsionaalsele intelligentsusele, pärsib nende käitumine ka teiste töötajate aju otsmikusagara tööd ning vähendab seeläbi emotsionaalse intelligentsuse avaldumist kogu kollektiivis.
Jätka artikli lugemist allpool…
Kuidas madalama EQ-ga inimestega toime tulla?
Me ei saa selliseid inimesi muuta kellekski, kes nad oma olemuselt pole. Kuid me ei tohi ka nende käitumist ignoreerida, kui see mõjutab nende kolleege või tervet ettevõtet negatiivselt.
Mida me saame teha, on aidata neil ära tunda käitumisviise, mis panevad kolleege end tõrjutuna või alandatuna tundma.
Juhid saavad aidata neil läbi 360 kraadi tagasiside nende enda tugevusi avastada ning koos nendega mõelda, kuidas need tugevused võiksid koostööle ja teiste kaasamisele kaasa aidata.
Emotsionaalset intelligentsust saab arendada
Emotsionaalne intelligentsus koosneb mitmest võimest või oskusest, mida kõike on võimalik treenida. Olen nende oskuste arendamisele pühendanud süvitsi ka oma Positiivsuse dividendid koolituse.
Et paremini aru saada, millele enda EQd tõsta soovides keskenduda, toon välja mõned tehnikad, mida kasutavad tihti just kõrge emotsionaalse intelligentsusega juhid.
1. Nad magavad rohkem, söövad paremini ja on füüsiliselt aktiivsed
Ma ei tea, kuidas sinuga on, kuid kui mina ei ole valvas ja tähelepanelik, siis tihti unustan / ei viitsi trenni minna või valin mitte trenni teha. Aga keha on tark ning loob ühenduse une, toitumise, treeningu ja vaimse heaolu vahel.
Mida rohkem on meil tööd, seda vähem on meil aega, et enda eest hoolitseda, ja seeläbi kuhjuvad kaebused, mida tekitavad pinge ja stress.
Oma tervise eest hoolitsemine on kõige kindlam viis, et säilitada emotsionaalne intelligentsus ning kasvatada vastupanuvõimet stressile ja ärevusele.
2. Nad kasutavad kohalolu praktikaid
Mida üldse tähendab kohalolu? Mina mõistan seda kui võimet enda emotsioone, mõtteid ja tundeid, mis just praeguses hetkes esinevad, aktsepteerida ning neid hinnangutevabalt ja teadlikult vaadelda ja nendele keskenduda.
Mulle meeldib kohalolust mõelda kui mõttevaikuse praktikast, kui meelepuhkusest, kui peatumisest – millestki, mis on tänases maailmas äärmiselt tähtis, sest mõte ei peatu igapäevaelus hetkekski, kogu aeg on vaja midagi teha ja saavutada.
Motivatsiooni- ja meeskonnakoolitus “Positiivsuse dividendid” on aidanud paljudel juhtidel ja tiimidel silmnähtavalt arendada emotsionaalse intelligentsuse oskuseid ja võimeid.
3. Nad arendavad oma emotsionaalset sõnavara
Enamik meist ei ole teadlikud, kuidas me end tunneme. Uuringute kohaselt ei ole me enda tunnetest teadlikud lausa 85% protsenti ajast.
Kahjuks ei tähenda see aga, et emotsioonid samal ajal peenelt, ent tugevalt ei mõjutaks meie mõtteid, otsuseid ja käitumist.
Seepärast on vaja saada oma tunnetest teadlikuks.
Teadlikkus on esimene samm, et tuua muutusi oma ellu!
Üks võimalus, kuidas saada oma tunnetest teadlikumaks, on võtta üks minut oma päevast ja kirjutada üles tunded, mida tundsid.
Seejärel jaga need tunded positiivseteks ja negatiivseteks.
Kui sa märkad, et tunned negatiivseid tundeid rohkem kui positiivseid, siis see on märk madalast emotsionaalsest intelligentsist.
Et oma tunnete nimetamisel oskuslikumaks saada, soovitan praktikat nimega Circling, mille praktikumide kohta on leitav info Facebooki lehelt Circling Eesti ja Circling Estonia.
4. Nad muudavad oma keskkonda ja harjumusi
Kui päeval muutub olemine loiuks ja fookust on raske hoida, siis võta lõunapausi ajal ette lühike jalutuskäik. 2015. aastal Scandinavian Journal of Medicine and Science in Sports ajakirjas avaldatud uurimuses leiti, et isegi kerge tuulutus värskes õhus tõstab tuju ja aitab paremini stressiolukordadega hakkama saada.
Eriti tõhus on jalutuskäik ühendada kohalolu praktikaga. Samuti töötab oma harjumuste muutmine, kui teed seda sihiga hoida üleval oma tuju ja produktiivsust.
Kui sa näiteks pole veel proovinud piirata aega, mil oled telefoni teel kättesaadav või millal vastad meilidele, siis see oleks hea koht, kust alustada.
Alusta kas või sellest, et pane oma telefon lennurežiimile, kui saabud töölt koju, ja järgnevad 3 tundi ole olemas vaid oma pere jaoks.
Samuti märkan, et kui vastan emailidele vaid tööpäeva lõpus ning võtan sellele teadlikult vaid tunni oma päevast, olen kokkuvõttes produktiivsem ning tunnen vähem stressi.
Seesugused pisikesed muutused hoiavad tuju üleval ja näitavad, kui emotsionaalselt intelligentseid valikuid keegi töökeskkonnas teeb.
5. Nad piiravad kofeiini tarbimist
Kofeiin soodustab adrenaliini teket.
Adrenaliin on neurotransmitter, mis käivitab „võitle või põgene“ reaktsiooni, mis on omakorda seotud madala emotsionaalse intelligentsusega.
6. Nad leiavad terapeudi või coach’i, kellega probleemi jagada
Ütlusel „jagatud mure on pool muret“ on teaduslik põhi all.
Jagades teistega, kuidas me end tunneme, aktiveerub meie emotsionaalse intelligentsuse mootor ehk prefrontaalne ajukoor, sest arutlemine on mõtlemisega seotud tegevus. Seeläbi vähendame ka probleemile suunatud negatiivseid mõtteid ja emotsioone.
Lisaks näevad teised üldiselt probleemile hoopis teistsugust lahendust, sest nad ei ole olukorraga ise emotsionaalselt seotud.
Seepärast oleks hea leida empaatiline inimene, kes näeb maailma teistmoodi kui sina. Sel juhul saab ta pakkuda sulle lahendusi, mille peale sa ise tõenäoliselt ei tulekski, sest teie perspektiivid elust on erinevad.
Ole ainult ettevaatlik, et sa ei muutu seejuures energiavampiiriks, kes ainult kurdab, kuid lahendusi ei otsi.
7. Nad seavad endale eesmärgid
Eesmärkide seadmine võib tunduda ajaraiskamisena, aga seda tasub siiski teha, sest kui meil ei ole eesmärke, ei saa me neid ka saavutada.
Eesmärgi saavutamine aga toob kaasa palju positiivseid emotsioone, mis omakorda aitavad paremini keskenduda, paremini oma aega kasutada, kiirendada otsuste langetamist ja samuti paremini väljendada, mida vajame ja soovime.
Eesmärkide saavutamine soodustab emotsionaalselt intelligentset käitumist ning aitab elus tasakaalu luua.
Järjepidevalt tegutsedes saame oma tundetarkust treenida
Inimese käitumine tuleneb tema emotsioonidest, soovidest ja teadmistest.
Emotsionaalselt intelligentne inimene oskab oma emotsioonidest paremini aru saada ning seetõttu olukordadele teadlikumalt läheneda.
Selline inimene on hea kaaslane, tunnustatud juht ja meeldiv vestluspartner, ta mõistab heade suhete mõju äritulemustele ning tuleb paremini toime pinge- ja stressiolukordades. Ja kõike seda on võimalik treenida.
Meie aju on plastiline ning tänu sellele on meil võime kohanduda ja muutuda.
Tuues oma ellu uusi tehnikaid ja harjumusi, kasvab ka meie emotsionaalse intelligentsuse tase ning märkimisväärselt paraneb võime enda emotsioone teadlikult reguleerida.
Kõik need tehnikad on tegelikult lihtsad, kuid vajavad enesedistsipliini. Kui võtad need soovitused oma elus kasutusele, võid esmast kasutegurit märgata kohe.
Aja jooksul aga tõenäoliselt avastad, et muutud positiivsemaks ja meeldivamaks ning kolleegid tahavad sinuga koos töötada.
